Rahvusvaheline temperatuuriskaala

Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk praktiline temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. Esimene praktiline temperatuuriskaala kinnitati 1927. aastal, selle aluseks võeti Celsiuse skaala.

Praegu kehtiv rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala ITS-90 (International Temperature Scale of 1990) võeti vastu 1990. aastal ning see on järjekorras seitsmes.

Rahvusvahelise temperatuuriskaala sisuks on 17 loodusliku etaloniga tagatud püsipunkti (referentspunkti) olemasolu vahemikus 3 K – 1358 K, mis on sobitatud 17 punktis Celsiuse skaalasse. Püsipunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel temperatuuridel metallide sulamistemperatuurid.

Temperatuuriskaala ITS-90 defineerib nii rahvusvahelise kelvini temperatuuri, mille tähis on ${\displaystyle T_{90}}$ (ühiku kelvin tähis K) kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri ${\displaystyle t_{90}}$ (°C). Ühtlasi seotakse Kelvini ja Celsiuse skaala väärtused omavahel:

${\displaystyle T_{90}\;[{\text{K}}]=t_{90}\;[\mathrm {{}^{\circ }C} ]+273,15}$